Tehnoloogia on integreeritud nii töö- kui ka vaba aja tegevustesse ning mobiiltelefonide ja suhtlusvõrgustike kasutamine kulutab sageli suure osa meie päevast.
Kuigi need seadmed võivad pakkuda hariduslikku kasu, seostatakse neid sageli negatiivse mõjuga tervisele ja vaimsele heaolule. Liiga palju ekraani ees veedetud aega võib põhjustada järgmisi tagajärgi:
Füüsilise aktiivsuse vähendamine
Ekraaniaja pikenedes kehalise aktiivsuse tase paratamatult väheneb.
Regulaarne füüsiline aktiivsus on üldise tervise ja sobiva kehakaalu säilitamiseks hädavajalik, samas kui istuv liikumine suurendab krooniliste haiguste, sealhulgas südame-veresoonkonna haiguste riski.
Rasvumine
Istuv eluviis, mis on seotud ekraanide pikaajalise kasutamisega, aitab kaasa kaalutõusule. Mayo kliiniku andmetel suurendavad ülekaalulisuse riski ka ebatervislikud toitumisharjumused, nagu liigsöömine televiisori ees ja atraktiivsus reklaamides reklaamitud ebatervislike toodete vastu.
Istuv eluviis avaldab negatiivset mõju keha koostisele, soodustades liigset keharasvaprotsendi tõusu ja lihasmassi vähenemist. Lisaks võib ebasoodsalt mõjutada luu mineraalset tihedust.
Unehäired
Ekraanide sinise valgusega kokkupuude häirib und ja unisust reguleeriva hormooni melatoniini tootmist. See võib põhjustada unetust ja ööpäevarütmi häireid. Unehäired võivad negatiivselt mõjutada igapäevaseid tegevusi, põhjustades väsimust, tööviljakuse langust ja stressitaseme tõusu.
Sõltuvus
Telefonide liigne kasutamine võib viia sõltuvuse tekkeni. See nutitelefoni- ja internetisõltuvus võib alguse saada lapsepõlvest ja on võrreldav teiste sõltuvusvormidega. Better Health Channeli andmetel on sümptomiteks suurenenud tolerantsus, teiste eluaspektide tähelepanuta jätmine ja võõrutusnähud, nagu ärevus ja rahutus.
Meeleolu- ja käitumishäired
Liigne ekraaniaeg ja unepuudus võivad põhjustada emotsionaalseid ja käitumishäireid. Veebikeskkond võib õpetada lapsele agressiivset käitumist ning mõned teismelised kasutavad ärevuse ja psühho-emotsionaalsete probleemidega toimetulekuks telefoni.
Kognitiivse funktsiooni kahjustus
Telefonide ja muude seadmete pikaajaline kasutamine võib kaasa tuua muutusi aju struktuuris, mõjutades info töötlemiseks hädavajaliku ajukoore arengut, teatab Laste tervisenõukogu. See ebanormaalne aju areng on eriti problemaatiline noorukieas.
Uuringud näitavad, et liigne ekraanikasutus võib tekitada autismilaadseid sümptomeid, nagu raskused sotsiaalsete oskustega, madal emotsionaalne intelligentsus ning silmside ja keskendumisprobleemid. Kenji Sato sõnul saab neid probleeme lahendada taastumisprogrammide ja psühhoteraapia abil.
Lisaks näitavad Eliana Neophytou ja kolleegide ajakirjas “Liigse ekraaniaja mõju neurodegeneratsioonile, õppimisele, mälule, vaimsele tervisele ja neurodegeneratsioonile: ulatuse ülevaade” avaldatud uurimused, et pikaajaline kokkupuude ekraanidega aitab kaasa neurodegeneratsioonile, sõltuvustele ja tervisehäiretele, vaimsele alaarengule. , enesehinnangu langus ning kognitiivse languse ja dementsuse risk täiskasvanueas.
Depressioon
KC Madhavi ja tema meeskonna uuring “Ekraaniaja ja depressiooni seos USA täiskasvanute seas” viitab sellele, et täiskasvanutel, kes veedavad ekraani ees rohkem kui kuus tundi päevas, on märkimisväärne risk keskmise või raske depressiooni tekkeks.
Õppeedukuse langus
Telefonide ja muude elektroonikaseadmete liigne kasutamine võib õppeedukust negatiivselt mõjutada. Negatiivne mõju mõtlemisele, tähelepanu- ja keskendumisvõimele võib kaasa tuua tööviljakuse ja kooliedukuse languse, mille mõju sageli võimendavad unehäired.
Küberkiusamine
Noorukid langevad sageli küberkiusamise ohvriks, mis hõlmab erinevaid ahistamise või emotsionaalse stressi tekitamise vorme Internetis, näiteks vestlusgruppide või suhtlusvõrgustike kaudu. Shay Arnoni ja tema kolleegide läbiviidud uuringu “Küberkiusamise kogemuste ja toimepanemise seos varajases noorukieas suitsidaalsusega” kohaselt on küberkiusamise ohvritel suurem enesetapumõtete ja enesetapukatsete oht.
Sotsiaalne isolatsioon
Lastel ja teismelistel, kes suhtlevad peamiselt sõnumite saatmise ja muude võrgusuhtluse vormide kaudu, võib olla raskusi teistega tõeliste sidemete loomisel. Selline sotsiaalne isolatsioon võib negatiivselt mõjutada inimestevahelisi suhteid ja avaldada pikaajalist mõju tööelule.
Kaela-, õla- ja seljavalu
Elektrooniliste seadmete kasutamise ajal vale kehahoiaku säilitamine võib Reid Healthi sõnul põhjustada luu- ja lihaskonna probleeme, nagu krooniline kaela-, õla- ja seljavalu.
Silmaprobleemid
Pikaajaline kokkupuude ekraanilt kiirgava sinise valgusega võib silmadele negatiivselt mõjuda. Seda valgust kiirgavate seadmete ülemäärane kasutamine on MyKidsVisioni andmetel seotud müoopia, kuiva silma sündroomi ja digitaalse silmade ülepinge suurenenud riskiga, sealhulgas peavalude, ähmane nägemine ja ebamugavustunne silmades.
Soovitatav ekraaniaja limiit
Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) soovitab ekraaniajale järgmisi piiranguid:
- Alla 1-aastased lapsed: 0 minutit päevas.
- Lapsed vanuses 1 kuni 2 aastat: maksimaalselt 1 tund päevas.
- 3–5-aastased lapsed ja 5–17-aastased noored: maksimaalselt 2 tundi päevas, arvestamata õppetegevuseks kuluvat aega.
Täiskasvanutele pole rangeid piiranguid, kuid soovitatav on piirata seda maksimaalselt 2 tunniga päevas.
Ekraaniaja vähendamise strateegiad
- Vältige elektroonilisi seadmeid päeva esimesel tunnil.
- Integreerige oma igapäevarutiini rohkem liikumist: fitness, trepist ronimine, ujumine, looduses jooksmine.
- Osalege välitegevustes: aiatööd, jalutuskäigud, väljasõidud.
- Valige meelelahutuslikud tegevused, mis ei hõlma tehnoloogiat: lugemine, maalimine, mediteerimine, sõpradega väljas käimine.
- Kasutab telefoni funktsioone kasutusaja jälgimiseks ja piiramiseks.
- Lülitage märguanded välja ja hoidke seadmed magamistoast eemal.
- Seadistage äratused, et piirata teleri või tahvelarvuti ees veedetud aega.
Lastele:
- Vanemate käitumismuster on hädavajalik; lapsed jäljendavad täiskasvanute harjumusi.
- Soodustada igapäevast füüsilist aktiivsust vähemalt 2 tundi.
- Valige videomängud, mis soodustavad füüsilist aktiivsust.
- Piirake ekraani kasutamist kodutööde ja muude oluliste tegevuste ajal.
- Planeeri alternatiivseid tegevusi: muuseumikülastused, sportimine, matkamine.
- Kontrollige ja kontrollige sisu, millele lapsed vanemliku järelevalve rakendusi kasutades juurde pääsevad.
Ekraaniaja vähendamine on tasakaalustatud ja tervisliku elu säilitamiseks ülioluline. Tõhusate strateegiate vastuvõtmine võib aidata vältida negatiivseid mõjusid tervisele ja arengule.
