Neitsi Maarja taevaminemine 2024. Üks tähtsamaid usupühasid
Neitsi Maarja taevaminek 2024. 15. augustil tähistavad õigeusu kristlased Rumeenias ja mujal maailmas Neitsi Maarja taevaminemispüha, tuntud ka kui Püha Maarja Suur.
See on kirikukalendris üks tähtsamaid usupühasid, millega austatakse Pühima Neitsi Maarja minekut igavesse.
See on suure vaimse tähendusega päev, aga ka võimalus mõtiskleda populaarses kultuuris sügavalt juurdunud traditsioonide ja ebausku üle.
Jumalaema tähtsus õigeusu jumalateenistuses
Õigeusu traditsioonis on Jumalaema eriti oluline koht, mida rõhutavad talle pühendatud pühade suur arv.
Erinevalt teistest pühakutest, keda pühitsetakse vaid kord aastas, tavaliselt nende taevaminemise päeval, pühitsetakse Jumalaema mitu korda kogu kirikuaasta jooksul.
Pidustused ei piirdu ainult tema magama jäämisega, vaid hõlmavad ka selliseid sündmusi nagu tema sünd ja tema võimule omistatud imed.
Taevaminemispüha on vanim Neitsi Maarjale pühendatud püha, mille päritolu võib ulatuda 5. sajandisse, mil hakkas oluliselt arenema Jumalaema kultus.
Jumalaema uinumine 2024. Seda arengut tähistas neljas oikumeeniline nõukogu, mis otsustas, et Jumalaema on Jumalaema, andes seeläbi Neitsi Maarjale suurema tunnustuse ja austamise.
Puhkuse päritolu
Taevaminemispüha arvatakse olevat alguse saanud Jeruusalemmast, kus pärimuse järgi asub Ketsemani aia lähedal Jumalaema haud. Seda kohta külastavad palverändurid kummardavad imet tegevat ikooni, mida tuntakse Jerusalimitissa nime all.
Selle pidustuse üldistamine idakirikus on tingitud Bütsantsi keiser Maurice’ist, kes ehitas uuesti üles Ketsemanis Jumalaema kiriku ja määras lõplikult kindlaks tähistamise kuupäeva 15. augustil. Läänes võeti pidu hiljem vastu, selle vormistas paavst Theodore I, kes kehtestas sama kuupäeva.
Jumalaema Uinumise traditsioonid ja kombed
Paljudes Rumeenia piirkondades kaasneb Jumalaema uinumise päevaga terve rida traditsioone ja kombeid, mis on piirkonniti erinevad.
Transilvaanias viivad abielunaised varahommikul kirikusse viinamarjade ja ploomide saagist saadud vilju, et neid pühitseda ja usklikele jagada.
Vallalised tüdrukud toovad ikoonidele lilli – seda žesti peetakse perekonna kaitsvaks.
Rasedad palvetavad Jumalaema poole kerge raseduse ja tervete beebide sündimise eest, traditsioon näeb ette ka lahkunute mälestamist, põletades 15. augusti hommikul haudasid viirukiga.
Püha Maarja Suure ebausk
Jumalaema uinumise päev 2024. Aja jooksul on selle püha ümber kujunenud arvukalt ebausku. Üks levinumaid on tule süütamise keeld kaks päeva enne pidustamist, et vältida haigusi ja õnnetusi. Sel päeval töötavad koduperenaised riskivad neetud saagi ja haigete loomadega.
Väidetavalt on sellel päeval eriline maagiline jõud. Arvatakse, et vallaliste tüdrukute korjatud ravimtaimedel on tervendav jõud.
Tüdrukud, kes soovivad abielluda, peavad kandma oma rüpes hoogu. Samuti peavad nad oma karu leidmiseks palvetama Jumalaema ikooni poole.
Transilvaanias usuvad vanemad, et Püha Maarja Suure rooside õitsemine tähistab pikka ja sooja sügist. Mehed vahetavad mütsid kapoti vastu, mis on märk sellest, et suvi hakkab läbi saama.
Põhjus, miks nad ei ütle “Palju õnne sünnipäevaks”
Neitsi Maarja taevaminemine 2024. “Palju õnne sünnipäevaks” 15. augustil võib tõlgendada lugupidamatusena Neitsi Maarja taevaminemise vastu. See on püha, mis austab maise elu lõppu ja sissepääsu igavesse ellu. Selles mõttes võib tavaline soovimine moonutada selle päeva sügavat tähendust.
Samuti leitakse mõnes õigeusu kogukonnas, et “Palju õnne sünnipäevaks” tuleks soovida ainult Jumalaema Sünnipäevadel (8. september). Nad tähistavad tema elu algust.
Selle püha õigeks austamiseks võivad usklikud valida sobivamad soovid, näiteks:
- “Saagem osa Jumalaema palvetest”
- või “Jumalaema kaitsegu meid”
